Оригинальный текст 1.27
(1.27)
tān samīkṣya sa kaunteyaḥ sarvān bandhūn avasthitān |
kṛpayā parayāviṣṭo viṣīdann idam abravīt ||
śrīdharaḥ : tataḥ kiṁ kṛtavān ? ity āha—tān iti | senayor ubhayor evaṁ samīkṣya kṛpayā mahatyā āviṣṭaḥ viṣaṇṇaḥ san idam arjuno’bravīt | ity uttarasya ardha-ślokasya vākyārthaḥ | āviṣṭo vyāptaḥ ||27||
madhusūdanaḥ : evaṁ sthite “mahān adharmo hiṁsā” iti viparīta-buddhyā mohākhyayā śāstra-vihitatvena dharmatvam iti jñāna-pratibandhakena ca mama-kāra-nibandhanena citta-vaikalyena śoka-mohākhyenābhibhūta-vivekasyārjunasya pūrvam ārabdhād yuddhākhyāt svadharmād upariraṁsā mahānartha-paryavasāyinī pravṛtteti darśayati—tān iti |
kaunteya iti strī-prabhavatva-kīrtanaṁ pārthavat tāttvika-mūḍhatām apekṣya kartryā sva-vyāpāreṇaivāviṣṭo vyāptaḥ, na tu kṛpāṁ kenacid vyāpāreṇāviṣṭa iti svataḥ-siddhaivāsya kṛpā iti sūcyate | etat-prakaṭīkaraṇāya parayā iti viśeṣaṇam | aparayeti vā chedaḥ | sva-sainye purāpi kṛpābhūd eva tasmin samaye tu kaurava-sainye’py aparā kṛpābhūd ity arthaḥ | viṣīdan viṣādam upatāpaṁ prāpnuvann abravīd ity ukti-viṣādayoḥ sama-kālatāṁ vadan sa-gadgada-kaṇṭhatāśru-pātādi viṣāda-kāryam ukti-kāle dyotayati ||27||
viśvanāthaḥ : na vyākhyātam.
baladevaḥ : atha sarveśvaro dayāluḥ kṛṣṇaḥ sa-parikarātmopadeśena viśvam uddidhīrṣur arjunaṁ śiṣyaṁ kartuṁ tat-sva-dharme’pi yuddhe mā hiṁsyāt sarva-bhūtāni iti śruty-arthābhāsena adharmatām ābhāsya taṁ saṁmohaṁ kṛtavān ity āha—tān samīkṣya sa kaunteya iti | svīya-pitṛ-svasṛ-putratvoktyā tad-dharmau moha-śokau tadā tasya vyajyete | kṛpayā kartryā ity ukteḥ | svabhāva-siddhasya kṛpeti dyotsyate | ataḥ parayā iti tad-viśeṣaṇam | aparayeti vā cchedaḥ | sva-sainye pūrvam api kṛpāsti para-sainye tv aparāpi sābhūd ity arthaḥ | viṣīdann anutāpaṁ vindan | atrokti-viṣādayor aikakālyādy-ukti-kāle viṣāda-kāryāṇy-aśru-kampa-sanna-kaṇṭhādīni vyajyate ||27||